Varasemalt oleme kirjutanud D-vitamiini ülesannete kohta, kus keskendusime eelkõige päikesevitamiini optimaalsele tasemele ja taseme üleval pidamisele. Kas optimaalne tase on labori referentsväärtuste alampiir või hoopis midagi muud – sellest loe täpsemalt siit.

Viimaste aastate jooksul on D-vitamiin saanud vitamiinidest ilmselt kõige rohkem tähelepanu. D-vitamiini reklaame ja erinevaid artikleid päikesevitamiini tähtsusest on nii ajalehtedes, naisteajakirjades kui ka apteekide uudiskirjades. Eesti apteekide sõnul müüakse D-vitamiini toidulisandeid rekordilisel tasemel ning ilmselt märkimisväärselt D-vitamiini müüginumbrid enam ei kasva. Eestlaste teadmised päikesevitamiinist on üsna heal tasemel, kuid leidub ka inimesi, kes D-vitamiini ei kasuta. Kas neil inimestel kujuneb välja D-vitamiinipuudus, kui kiiresti see välja kujuneb ja mis on neil organismis teistmoodi?

Kuna D-vitamiini kaltsidiooli „eluaeg“ on pigem lühike, siis võib D-vitamiinipuudus tekkida juba mõne kuu jooksul peale suve lõppu, eeldades, et suvel on oldud piisavalt päikese käes ning vitamiinivarud on täitunud. Kui varud on puudulikud ka suvel, kujuneb puudus välja kiiremini.

Mis erinevaid ülesandeid päikesevitamiinil on?

D-vitamiini aktiivsel vormil, kaltsitrioolil, on organismis mitmeid tähtsaid ülesandeid. Kõige rohkem tuuakse välja kaltsiumi imendumist. Kaltsiumi imendumise baastase on vaid 10–15%, kuid kaltsitriool tõhustab kaltsiumi imendumist 30–80 %-ni. Lisaks osaleb kaltsitriool ka fosfaadi imendumises [1].

D-vitamiinil on luude tervise seisukohalt tähtis roll. Kaltsitriool osaleb luu mineraliseerumise ja resorptsiooni (luude taandumise) protsessides. Olulisim ning kõige sagedasem luu mineraliseerumise häirega seotud haigus on osteoporoos [2]. Osteoporoosi haigestunutel on suurem risk luumurdude tekkele [1].

D-vitamiini retseptoreid on leitud üle 30-st rakutüübist, näiteks lümfisõlmedest, pankreasest, nahast, ajust, maost ja südamest [1]. Inimestel, kellel on D-vitamiini puudus, on nõrgem immuunsussüsteem ja nad haigestuvad kergemini. D-vitamiin vähendab T-rakkude (lümfisüsteemi rakud, mis kuuluvad leukotsüütide hulka) ja teatud põletikku tekitavate ainete lisandumist organismis. D-vitamiin võib lisada teatud peptiidi moodustumist, mis omakorda edendab rakusiseste bakterite hävitamist [1].

D-vitamiinil arvatakse olevat ka mõju insuliinitundlikkusele. Insuliin on hormoon, mida toodab pankreas. Insuliin reguleerib vere glükoosisisaldust. Samuti arvatakse, et D-vitamiin omab mõju vererõhule, sest see vähendab reniini (hormoon, mis vabaneb neerudes ning tõstab vererõhku [3]) eritust. Lisaks on leitud, et D-vitamiin reguleerib mitmete rakutüüpide kasvu ja muutumist, osaleb silelihasrakkude jagamisprotsessis ja lihaste tegevuse reguleerimises. D-vitamiini uuritakse väga aktiivselt ning uusi teadmiseid päikesevitamiini tähtsusest tuleb kogu aeg juurde.

Mis juhtub kui organismis on ebapiisav D-vitamiini tase?

Inimestel, kellel on juba väga madal D-vitamiini tase, võib esindada valutundlikkust luudes ja lihastes. Sellised sümptomid esinevad üldiselt juba raske D-vitamiinipuuduse korral [1].

D-vitamiinipuudusega seotud haiguslikud seisundid on näiteks riisihaigus ja osteomalaasia, mida põhjustab peamiselt kaltsiumi ja fosfaadi ebapiisav imendumine. Riisihaigus ja osteomalaasia võivad areneda välja ka juhtudel, kui lisaks vähesele D-vitamiini saamisele põeb inimene haiguseid, mis vähendavad D-vitamiini imendumist ja ainevahetust [1]. 

Näiteks on leitud, et suurel hulgal melanoomi haigestunutel on esinenud D-vitamiinipuudus. D-vitamiinipuudusega rinnavähki haigestunutel naistel on leitud suurem kasvajate suurus ning haigus on esinenud raskemal kujul. Samuti on leitud, et eesnäärmevähki haigestunutel meestel, kelle D-vitamiini kaltsidiooli tase oli madal võrreldes kontrollrühmaga, olid kõrgemad põletikulised näitajad. D-vitamiini madalat taset seostatakse kõrgenenud riskiga haigestuda kopsu- ja pankreasevähki. Siinkohal tõime välja vaid üksikud teadustöö tulemused.

D-vitamiin võib kaudselt ennetada vähki haigestumist. Näiteks Helicobakter pylori (mida leidub palju ka Eestis) ebaõnnestunud ravi korral oli neil inimestel tavalisem D-vitamiinipuudus võrreldes inimestega, kellel ravi õnnestus. Helicobakter pylorit seostatakse maovähiga [5].

Miks D-vitamiinipuudus tekib?

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Kõikidel rasvlahustuvatel vitamiinidel on organismis erineva suurusega varud. D-vitamiinivarud on eelkõige vereplasmas, rasvkoes ja lihaskoes [1]. Varusid aga ei piisa lõpmatuks ajaks ning varem või hiljem ebapiisava D-vitamiini saamise korral kujuneb välja vitamiinipuudus.

 

Kas teadsid, et…

juba SPF 8 päikesekaitsefaktor takistab nahas D-vitamiini moodustumist? Veendu, et veedad päikese käes aega ka ilma päikesekreemita. D-vitamiini võib moodustuda ligi 250 mikrogrammi paarikümne minuti jooksul päikese käes olles. D-vitamiinisünteesi parim aeg on suvel vahemikus kell 10–14 [1].

D-vitamiin koguneb erinevate kudede rasvtilkadesse. Ülekaalulistel on rohkem rasvkude ning seetõttu võib ülekaalulisus vähendada organismi D-vitamiini ärakasutamise taset isegi rohkem kui 50% võrra [1].

D-vitamiinipuudus võib tekkida erinevatel põhjustel, Eestis on selleks tavaliselt ebapiisav päikesevalgus, seega soovitatakse D-vitamiini toidulisandeid kasutada vähemalt septembrist maini. D-vitamiinipuudus võib tekkida ka puuduliku toitumise või ainevahetushäire tõttu.

Kui töötad suvel siseruumides ja ei veeda palju aega päikese käes, on soovituslik kasutada D-vitamiini toidulisandit ka suvekuudel.

Nôgeli valikus on kolm erineva kangusega D-vitamiini toidulisandit: 440 IU beebidele ja väikelastele, 1200 IU ja 4000 IU täiskasvanutele ja pere suurematele lastele. Kõik toidulisandid leiad Nôgeli e-poest, apteekidest ja teistelt Nôgeli usaldusväärsetelt edasimüüjatelt. Millist D-vitamiini toidulisandit peaksid kasutama – see sõltub sinu D-vitamiini tasemest, mida saad kontrollida perearsti juures või Synlabis. Loe päikesevitamiini optimaalse taseme kohta siit.


Allikad:

[1] A.Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa. Ravitsemustiede, 4.-7.köide, 2017.
[2] K.Maasalu. Luu struktuuri ja mineraliseerumist mõjutavate ravimite kasutamine Eestis. Ravimiamet. Eesti ravimistatistika 2006-2010, lk 56-61.
[3] M.Grünthal-Drell. Insult, infarkt ja hüpertoonia. Inimeseõpetus/Terviseõpetus/Töötervishoid/Esmaabi. Tallinna Ülikool.
[4] S.Streym et al. Vitamin D Content in Human Breast Milk: A 9-mo Follow-Up Study. American Journal of Clinical Nutrition.103(1),107-14.Jan 2016.
[5] M.Rita et al. Influence of vitamin D on cancer risk and treatment: Why the variability? Trends Cancer Res. 2018; 13: 43–53.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga