Üsna tihti kuuleme küsimust, kas ja kui palju mõjutab Nôgeli raua toidulisandis olev nõges vere hüübimist? Kõrvenõgest ja kõrvenõgese ekstrakti leidub tegelikult mitmetes rauapreparaatides (eriti vedelal kujul toidulisandites), seega on kõrvenõges raua toidulisandites juba tuntud tegija. Kui sinul on tekkinud sama küsimus, siis on tore, et oled siia blogisse sattunud. Räägime täpsemalt, mida nõges sisaldab ja kust selline eelarvamus on tekkinud. Nõgeses leidub rohkesti A, C, B ja K-vitamiini, antud küsimuse valguses huvitab meid enim K-vitamiin – miks?

K-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mis on vajalik vere hüübimiseks ning kaltsiumi taseme reguleerimiseks luudes. K-vitamiin osaleb ka kudede ja veresoonte seinade lubjastumist takistava proteiini töös. K-vitamiini esineb kahes erinevas vormis: K1 ehk füllokinoon ning K2 ehk menakinoon. K2-vitamiini toodavad inimese soolebakterid ja seda leidub ka näiteks teatud fermenteeritud juustudes ja Jaapani populaarses sojatoidus nattos.

Peamised K1-vitamiini allikad on näiteks kartul, kaer, mais, oad, nõges, kapsas, hapukapsas, petersell, rapsiõli, kibuvitsamarjad, nisukliid, herned ja mitmed muud rohelised lehtköögiviljad ja taimeõlid. K1-vitamiini leidub ka maksas, lihas, piimatoodetes, munakollases, erinevates puuviljades ja marjades. K1-vitamiin imendub köögiviljadest vaid umbes 10% ulatuses.

K-vitamiini puuduse korral võivad inimesel tekkida kergemini sinikad ja verejooksud, nt ninaverejooks ja veritsevad igemed ning aneemia. Näiteks saavad vastsündinud sündimisel K-vitamiini süsti, mis tehakse imiku vere hüübimishäirete ennetamiseks. Täiskasvanutel esineb K-vitamiini puudust harva. K-vitamiinil ei ole kehas suuri varusid, varud on peamiselt maksas, südames ja pankreases ning K-vitamiin eritub kehast väljaheidete kaudu [3].

K-vitamiinil ei ole konkreetset soovituslikku päevast kogust, kuid orienteeruvalt vajab organism seda umbes 75 mikrogrammi päevas [1]. Selle koguse saab näiteks 50 grammist keedetud brokkolist, 150 grammist kiivist või umbes 70 grammist keedetud kapsast [2]. USA-s on aga K-vitamiini soovituslikuks päevaseks koguseks täiskasvanutel meestel 120 ning naistel 90 mikrogrammi. See päevane kogus võtab arvesse K-vitamiini vajaduse vere hüübimiseks ning ei arvesta K-vitamiini vajadusega luustiku ja kudede jaoks [3]. Keedetud nõgeses on K-vitamiini umbes 500 mikrogrammi 100 grammi kohta, seega kui süüa 100 grammi keedetud nõgest, saaksime üle 600% päevasest orienteeruvast soovituslikust kogusest K-vitamiini. Nõges ei ole just kõige tavalisem tooraine toidulaual ning kui seda ka salatisse panna, siis on kogused kordades väiksemad ning tavaliselt mitte keedetud kujul. Tervise Arengu Instituudi sõnul ei ole loodusliku K-vitamiini kõrge tarbimisega seotud toksilisuse kohta tõendeid. Isegi suurtes kogustes looduslikul kujul K-vitamiini saamist ei peeta toksiliseks. K-vitamiini toksilisusega on seotud sünteetiline K-vitamiin (menadioon) [3].

K1-vitamiini poolestusaeg on umbes 1,5 päeva ehk juba 1,5 päevaga vähenevad organismi K-vitamiini varud poole võrra. Ka K2-vitamiinil on poolestusaeg kõigest 3 päeva. See on ka põhjus, miks looduslikku K-vitamiini ei peata ohtlikuks ka väga suurtes kogustes.

Nôgel põhineb kodumaisel kõrvenõgesel, mis on eelnevalt laboratooriumis analüüsitud raskmetallide ja mineraalainete suhtes. Kõrvenõges korjatakse alati samadelt aladelt Lõuna-Eestis Nôgeli koostööpartneri poolt. Kui võimalik, korjatakse kõrvenõges riigi mahesertifitseeritud aladelt. Raua toidulisandis on kõrvenõges kuivatatud pulbri vormis.

Seega ei tasu kõrvenõgest raua toidulisandis karta – kõrvenõges on oma mineraalainete ja vitamiinide sisalduse tõttu kodumaine supertoit. Raua toidulisandis on tema peamine ülesanne olla looduslik mahuaine, mis omakorda sisaldab ka rauda ja C-vitamiini – tavalised mahuained, mida toidulisandites kohata võib on näiteks tselluloos, magneesiumstearaat, maltodekstriin, erinevad tärklised, talk ning C-vitamiinina sünteetiline askorbiinhape. Need on vaid üksikud näited. Nôgel väärtustab puhtaid ja looduslikke koostisaineid, seega ei ole tavapärastel mahuainetel Nôgeli toidulisandisse lihtsalt asja.


Allikad:

[1] Veterinaar- ja Toiduamet
[2] Tervise Arengu Instituut
[3] A. Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa. Ravitsemustiede, 2017.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga