Raud on inimese organismile tähtis mineraalaine. Raud on väga vajalik, aga ka väga ohtlik mineraalaine, sest tegemist on keskmise aktiivsuse metalliga, mis vabas olekus põhjustab oksüdatiivset stressi ja kahjustab seeläbi rakke.

Raua eritamiseks ei ole spetsiaalset süsteemi. Raud väljub organismist peamiselt vananenud soole- ja naharakkude koostises ning verekaotustega. Kurnava füüsilise koormuse ja haiguse ajal võib raud erituda mingil määral ka higi ja uriiniga [1].

Normaalse menstruatsiooni ajal kaotab naine verd keskmiselt 25–45 ml ning verekaotuse ülemiseks piiriks loetakse 80 ml. Vererohkeks menstruatsiooniks võib pidada üle 80 ml verekaotust ning just vererohke menstruatsioon võib põhjustada naistel rauapuudusaneemiat. Igal kolmandal naisel võib teatud eluetapil ette tulla vererohke menstruatsioon ning 9–14% fertiilses eas naistel esineb vererohket menstruatsiooni regulaarselt [2].

Rauapuudusaneemia areneb välja jooksvalt: kõigepealt kulutatakse organismi rauavarud maksast, põrnast ja luuüdist, mistõttu ferritiinitase ehk rauadepoo langeb. Ferritiini määramist vereproovist peetakse parimaks rauapuuduse analüüsiks. Ferritiin on aga ägeda faasi valk ning selle väärtus on kõrgem infektsioonide, maksapatoloogia, kasvajate ja muude põletikuliste haiguste puhul, ferritiini kõrgem väärtus võib varjata rauadefitsiiti. Seega on kasulik kontrollida ka transferriini lahustuvate retseptorite väärtust, mis ei ole erinevalt ferritiinist mõjutatud kaasuvatest haigustest. Rauapuuduse ajal lisandub rauda transportiva valgu, transferriini, ning transferriini lahustuvate retseptorite (STfR) määr. Normaalsest kõrgem StfR näit vereproovis viitab samuti rauapuudusele.

Kui kahtlustad vererohket menstruatsiooni ja oled mõõtnud vere koguse menstruaalanumaga, võid pöörduda günekoloogi poole. Günekoloog võib soovitada erinevaid teste ja uuringuid, kuid tihti piisab günekoloogilisest vaatlusest, vereproovist ja vaginaalsest ultrahelist. Vererohke menstruatsiooni põhjuseid on mitmeid:

  • emakapoolsed põhjused, mida esineb lausa ligi pooltel juhtudel: healoomulised vohandid, emaka limaskesta paksenemine, adenomüoos, vaskspiraal, põletik või pahaloomulised kasvajad
  • süsteemsed põhjused: nt kilpnäärme alatalitlus, ülekaal, korrigeerimata diabeet, von Willebrandi haigus
  • teatud ravimid: nt aspiriin, varfariin, oomega-3 rasvhapete preparaadid, valproaat
  • erinevad muud põhjused [2]

Mida suurem on menstruatsiooni ajal verekaotus, seda suurem on ka risk, et areneb välja rauapuudus(aneemia). Kui vererohke menstruatsiooni põhjus on välja selgitatud ning põhjust elimineerida otseselt ei ole võimalik, tasub konsulteerida günekoloogi või perearstiga. Vererohkete päevade ajal võiks kaaluda raua toidulisandite kasutamist väikeses koguses.

Nôgeli raua toidulisandite valikusse kuulub Raud 30 mg, Superraud 60 mg ning Laste rauasiirup 25 mg. Kõik raua toidulisandid sisaldavad rauda kahevalentse raudbisglütsinaadi vormis, mis on kõrgeima biosaadavusega toidulisandites kasutatav raud Eestis. Raudbisglütsinaati peetakse kõhusõbralikumaks rauasoolaks, sest selle molekuli struktuuri ja kõrge biosaadavuse tõttu esineb rauapreparaatidele iseloomulikke kõrvalmõjusid harvem, eriti väikeste päevaste dooside puhul nagu on selleks 25–30 mg elementaarset rauda. Raudbisglütsinaat on kahevalentsete rauasoolade rühmas nõrgema reageerimisvõimega põhjustades vähem oksüdatiivset stressi. Loe raudbisglütsinaadist täpsemalt SIIT.

Nôgeli raua toidulisandid ei sisalda magneesiumstearaati, kunstlikke lisa-, säilitus-, värv- ja magusaineid. Nôgeli raua toidulisandid on laktoosi, kaseiini, pärmi, soja, GMO, maisi, želatiini ja loomse tooraine vaba ning looduslikult gluteenivabad. Kõik raua toidulisandid sobivad ka veganitele. Nôgeli brändi üks tähtsamaid väärtuseid on heategevus. Iga ostetud 30 mg raua toidulisandi pealt istutame Eestisse koostöös RMK-ga ühe puu. Kõikide teiste toodete pealt annetame TÜ Kliinikumi Lastefondile 5 senti. Raua toidulisandid ei ole K-vitamiini allikad (nõges sisaldab K-vitamiini), sest sisaldavad K-vitamiini päevase koguse kohta vaid 0,9–2,7% päevasest soovituslikust kogusest.


Allikad:

[1] Tiiu Vihalemm. Raud – väga vajalik ja samas ohtlik mineraalaine. Toitumisteraapia nr 4, 2012/2019.
[2] Günekoloog Ivi Saar – Valvekliinik.
[3] M.Sinisalo, P.Collin. Suomen Lääkärilehti 37/2016 vsk 71.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga