EnglishVarasemalt oleme kirjutanud B12-vitamiinist kui teistsugusest vesilahustuvast vitamiinist, mis koguneb organismi. Kuidas erineb B12-vitamiin teistest vesilahustuvatest vitamiinidest – loe SIIT. Millised on tavalised puuduse põhjused – loe SIIT.
B12-vitamiini puudust esineb palju rohkem kui arvatakse. 2018. aastal Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuringu põhjal tuleb B12-vitamiini puudus esile just vastsündinute sõeluuringute kaudu. Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuringu põhjal leiti Eestis kolme aasta jooksul 14 vastsündinut, kes sündisid kaasasündinud B12-vitamiini puudusega. See tõstab kaasasündinud B12-vitamiini puuduste intsidentide arvu Eestis 33,8/100 000 sünni kohta, mis on märkimisväärselt rohkem kui varem arvati [1]. Kaasasündinud B12-vitamiini puudusega vastsündinute hulgas ei ole aga neid vastsündinuid, kelle B12-vitamiini tase on sündides olnud veel piisav, kuid puudus areneb välja esimese eluaasta jooksul.
Varasemalt on arvatud, et segatoiduline saab B12-vitamiini toidust piisavalt ning et B12-vitamiini puudus on seotud range vegan või taimse dieediga, lühikese soole sündroomiga, vaesuse ja näljaga, pernitsioosse aneemiaga ja soole kirurgiaga. Tänapäeval aga teame, et madala B12-vitamiini taseme põhjuseks võib olla ka nt atroofiline gastriit ehk mao limaskesta põletik, mis põhjustab vitamiinide ja ka mineraalainete imendumishäireid ja mida võib põhjustada Helicobacter pylori infektsioon, mida esineb palju ka Eestis. Loomse toidu osakaalu vähenemine vähendab samuti toidust saadavaid B12-vitamiini koguseid. Küll aga saab B12-vitamiini edukalt B12-vitamiiniga rikastatud toiduainetest. Kui otsustame vahetada rohkelt küllastunud rasva sisaldavad lehmapiimatooted kaeratoodete vastu, kus domineerib pehme rasv, saame ilusti päevase B12-vitamiini normi kätte. Tähtis ongi asendada – kui jätame mingi mineraalaine või vitamiini hea allika toiduvalikust välja, peame leidma sellele ka asenduse ning lisatud kaltsiumi ja vitamiinidega, sh B12-vitamiiniga rikastatud, “kaerapiimatooted” on selleks üks väga hea alternatiiv. Nii tagame, et B12-vitamiini ja ka kaltsiumi toidust saadavad kogused ei vähene. Kui jätame kõik loomse toidu toiduvalikust välja, peaksime kasutama juba B12-vitamiini toidulisandit.
Miks peaks B12-vitamiin kuuluma aga rasedusaegsete vitamiinide hulka?
Teame, et rinnapiim sisaldab kõiki imikule vajalikke toitaineid, sh B12-vitamiini (v.a piisavas koguses D-vitamiini). Tänapäeval esineb imikutel ja väikelastel B12-vitamiini puudust rohkem, kui arvatakse ning peamiseks põhjuseks on just ema rasedusaegse B12-vitamiini varude nigel seisukord ning B12-vitamiini vähene sisaldus rinnapiimas. Ka rinnapiimaasendajat saavad imikud on B12-vitamiini puuduse riskirühmas, kui emal on raseduse ajal esinenud B12-vitamiini madalat taset, sest loode tangib B12-vitamiini varud täis just raseduse ajal.
Osa teadlasi on arvamusel, et raseduseaegne B12-vitamiini tarbimine on tugevam imiku B12-vitamiini varude määraja kui ema rasedusaegsed B12-vitamiini varud [5].. Sellega antakse roheline tuli B12-vitamiini tarbimisele raseduse ajal vastsündinu ja imikueas B12-vitamiini puuduse ennetamiseks ja vähendamiseks. Sellest hoolimata peaks kontrollima lapseootel naiste B12-vitamiinide varud juba raseduse alguses ning vajadusel alustama B12-vitamiini kuuriga. B12-vitamiini võib väikeses koguses kasutada ka profülaktiliselt, selleks sobib 100–200 mcg päevas. Ka rasedatele mõeldud vitamiinid sisaldavad tihti juba B12-vitamiini.
Esimeste elunädalate jooksul langeb imikute B12-vitamiini tase üsna kiiresti, mis on normaalne füsioloogiline protsess. B12-vitamiini tase on kõige madalam 6 nädala – 6 kuu vanuste imikute hulgas. Seetõttu on lastel kasutusse võetud erinevad B12-vitamiini referentsväärtused, et vähendada B12-vitamiini puuduse ülediagnoosimist [1].
B12-vitamiini sisaldus rinnapiimas oleneb imetavast emast – milline on ema B12-vitamiini tase raseduse ja imetamise ajal. B12-vitamiini tase võib emal olla veel normi piires, aga pigem madalamapoolsem. Siinkohal tuleks arvesse võtta, et B12-vitamiini sisaldus kudedes ammendub varem kui veres, seega ei peegelda B12-vitamiini analüüs nii selgelt B12-vitamiini varude tõelist taset. B12-vitamiini puudust esineb veel normi piires B12-vitamiini väärtustega [1]. Tasemed alla referentsväärtuste viitavad juba väga selgelt B12-vitamiini puudusele. Tulemused referentsväärtuste alampiiri lähedal, aga veel normi piires, täiskasvanutel <250 pmol/L kohta (referentsväärtus 138–652 pmol/l, Synlab Eesti), on tihtipeale ebaselged ja seetõttu on vajalik kontrollida aktiivse vitamiin B12 taset ehk holotranskobalamiini [2]. Holotranskobalamiini referentsväärtus on Synlabis >35 pmol/l kohta, kuid näiteks Helsingi Ülikooli Haigla (HUS) laboratoorium toob selgelt välja soovitusliku referentsväärtuse alampiiri väärtuseks olenemata ametlikust 35 pmol/l väärtusest hoopis 70 pmol/l. Holotranskobalamiini väärtustega alla 70 pmol/l kohta on HUS-i sõnul B12-vitamiini puudus veel võimalik. Sel juhul võib kasutada lisauuringutena homotsüsteiini või spetsiifilisema, metüülmalonaadi väärtuste määramist, mis arstide töös ei ole aga nii tavaline. Peamiselt tuginetakse ikkagi B12-vitamiini tavalise analüüsi tulemusele, mis sisaldab nii aktiivset kui ka inaktiivset B12-vitamiini vormi ja ei ole tegelikult B12-vitamiini puuduse diagnostikaks peamine soovituslik analüüs. Kui aktiivse B12-vitamiini, holotranskobalamiini, tase on juba alla 20 pmol/l kohta, viitab tulemus tugevalt B12-vitamiini puudusele. Holotranskobalamiin oleks vitamiini puuduse diagnoosimisel usaldusväärsem analüüs, kuid tervishoius võib mängu tulla analüüsi kallim hind.
B12-vitamiini puuduse avastamine enne võimalike sümptomite väljendumist on tähtis. B12-vitamiini puudusel suureneb metüülmaloonhappe sisaldus uriinis, häirub rasvhapete süntees ning ebanormaalsed rasvhapped ühinedes närvirakkude rasvadega põhjustavad demüelinisatsiooni ja närvikahjustusi. Samuti viib metüülmaloonhappe kuhjumine megaloblastilise aneemia tekkele [3].
B12-vitamiini aktiivse vormi, holotranskobalamiini, väärtus võiks olla >70 pmol/l B12-vitamiini puuduse välistamiseks. Optimaalne holotranskobalamiini väärtus on >100 pmol/l [4]. Referentsväärtus on >35 pmol/l kohta. Alla 70 pmol/l tulemused võivad aga veel peegeldada B12-vitamiini puudust [2].
B12-vitamiini puuduse korral on B12-vitamiini kuur imikutele ja täiskasvanutele tavaliselt sama – 500 mcg B12-vitamiini (metüülkobalamiinina) kuu aega, peale mida tehakse kordusanalüüsid. Doosi osas konsulteeri arstiga. B12-vitamiin on turvaline vitamiin ka suurtes kogustes ning sellel puudub päevane suurim võrdluskogus. Sellegipoolest on alati targem B12-vitamiini taset kontrollida enne kuuriga alustamist ning seda on hea teha perearsti juures.
Allikad:
[1] Reinson K, Künnapas K, Kriisa A, Vals MA, Muru K, Õunap K. High incidence of low vitamin B12 levels in Estonian newborns. Mol Genet Metab Rep. 2018;15:1-5. Published 2018 Jan 11.[2] HUS. Tutkimus S -B12-TC2 päivitetty 19.10.2020 / TS.[3] L. Aru ja K.Reimand. Vitamiin B12 (S, P – Vit B12), holotranskobalamiin (S-HoloTC). Tartu Ülikooli Kliinikum. Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond.[4] Esa Soppi. Rauta on kova aine. B12-vitamiini. 2020;47-48..[5] Behere RV, Deshmukh AS, Otiv S, Gupte MD, Yajnik CS. Maternal Vitamin B12 Status During Pregnancy and Its Association With Outcomes of Pregnancy and Health of the Offspring: A Systematic Review and Implications for Policy in India. Front Endocrinol (Lausanne). 2021 Apr 12;12:619176.
