Varasemalt oleme kirjutanud D-vitamiini ülesannete kohta, kus keskendusime eelkõige päikesevitamiini optimaalsele tasemele ja taseme üleval pidamisele. Kas optimaalne tase on labori referentsväärtuste alampiir või hoopis midagi muud – sellest loe täpsemalt SIIT.

Viimaste aastate jooksul on D-vitamiin saanud vitamiinidest ilmselt kõige rohkem tähelepanu. D-vitamiini reklaame ja erinevaid artikleid päikesevitamiini tähtsusest on nii ajalehtedes, naisteajakirjades kui ka apteekide uudiskirjades. Eesti apteekide sõnul müüakse D-vitamiini toidulisandeid rekordilisel tasemel ning ilmselt märkimisväärselt D-vitamiini müüginumbrid enam ei kasva. Eestlaste teadmised päikesevitamiinist on üsna heal tasemel, kuid leidub ka inimesi, kes D-vitamiini ei kasuta. Kas neil inimestel langeb D-vitamiini tase ebatervislikule tasemele, kui kiiresti tase langeb ja mis on neil organismis teistmoodi?

Kuna D-vitamiini kaltsidiooli „eluaeg“ on pigem lühike, siis võib ebatervislik D-vitamiini tase tekkida juba mõne kuu jooksul peale suve lõppu, eeldades, et suvel on oldud piisavalt päikese käes ning vitamiinivarud on täitunud. Kui varud on puudulikud, tekib puudulik D-vitamiini tase kiiremini.

Mis erinevaid ülesandeid päikesevitamiinil on?

D-vitamiini aktiivsel vormil, kaltsitrioolil, on organismis mitmeid tähtsaid ülesandeid. Kõige rohkem tuuakse välja kaltsiumi imendumist. Kaltsiumi imendumise baastase on vaid 10–15%, kuid kaltsitriool tõhustab kaltsiumi imendumist 30–80 %-ni. Lisaks osaleb kaltsitriool ka fosfaadi imendumises [1].

D-vitamiinil on luude tervise seisukohalt tähtis roll. Kaltsitriool osaleb luu mineraliseerumise ja resorptsiooni (luude taandumise) protsessides. Olulisim ning kõige sagedasem luu mineraliseerumise häirega seotud haigus on osteoporoos [2]. Osteoporoosi haigestunutel on suurem risk luumurdude tekkele [1].

D-vitamiini retseptoreid on leitud üle 30-st rakutüübist, näiteks lümfisõlmedest, pankreasest, nahast, ajust, maost ja südamest [1]. Inimestel, kellel on puudulik D-vitamiini tase, on nõrgem immuunsussüsteem ja nad haigestuvad kergemini. D-vitamiin vähendab T-rakkude (lümfisüsteemi rakud, mis kuuluvad leukotsüütide hulka) ja teatud põletikku tekitavate ainete lisandumist organismis. D-vitamiin võib lisada teatud peptiidi moodustumist, mis omakorda edendab rakusiseste bakterite hävitamist [1].

D-vitamiinil arvatakse olevat ka mõju insuliinitundlikkusele. Insuliin on hormoon, mida toodab pankreas. Insuliin reguleerib vere glükoosisisaldust. Samuti arvatakse, et D-vitamiin omab mõju vererõhule, sest see vähendab reniini (hormoon, mis vabaneb neerudes ning tõstab vererõhku [3]) eritust. Lisaks on leitud, et D-vitamiin reguleerib mitmete rakutüüpide kasvu ja muutumist, osaleb silelihasrakkude jagamisprotsessis ja lihaste tegevuse reguleerimises. D-vitamiini uuritakse väga aktiivselt ning uusi teadmiseid päikesevitamiini tähtsusest tuleb kogu aeg juurde.

Mis juhtub kui organismis on puudulik D-vitamiini tase?

Inimestel, kellel on juba väga madal D-vitamiini tase, võib esindada valutundlikkust luudes ja lihastes. Sellised sümptomid esinevad üldiselt juba väga madala D-vitamiini taseme korral [1].

Puuduliku D-vitamiini tasemega seotud haiguslikud seisundid on näiteks rahhiit ja osteomalaasia, mida põhjustab peamiselt kaltsiumi ja fosfaadi ebapiisav imendumine. Rahhiit ja osteomalaasia võivad areneda välja ka juhtudel, kui lisaks vähesele D-vitamiini saamisele põeb inimene haiguseid, mis vähendavad D-vitamiini imendumist ja ainevahetust [1].

Näiteks on leitud, et suurel hulgal melanoomi haigestunutel on esinenud madal D-vitamiini tase. Puuduliku D-vitamiini tasemega rinnavähki haigestunutel naistel on leitud suurem kasvajate suurus ning haigus on esinenud raskemal kujul. Samuti on leitud, et eesnäärmevähki haigestunutel meestel, kelle D-vitamiini kaltsidiooli tase oli madal võrreldes kontrollrühmaga, olid kõrgemad põletikulised näitajad. D-vitamiini madalat taset seostatakse kõrgenenud riskiga haigestuda kopsu- ja pankreasevähki. Siinkohal tõime välja vaid üksikud teadustöö tulemused.

D-vitamiin võib kaudselt ennetada vähki haigestumist. Näiteks Helicobakter pylori (mida leidub palju ka Eestis) ebaõnnestunud ravi korral oli neil inimestel tavalisem madal D-vitamiini tase võrreldes inimestega, kellel ravi õnnestus. Helicobakter pylorit seostatakse maovähiga [5].

Miks D-vitamiini tase langeb?

D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin. Kõikidel rasvlahustuvatel vitamiinidel on organismis erineva suurusega varud. D-vitamiinivarud on eelkõige vereplasmas, rasvkoes ja lihaskoes [1]. Varusid aga ei piisa lõpmatuks ajaks ning varem või hiljem ebapiisava D-vitamiini saamise korral kujuneb välja ebapiisav vitamiini tase.

Kas teadsid, et…

juba SPF 8 päikesekaitsefaktor takistab nahas D-vitamiini moodustumist? Veendu, et veedad päikese käes aega ka ilma päikesekreemita. D-vitamiini võib moodustuda ligi 250 mikrogrammi paarikümne minuti jooksul päikese käes olles. D-vitamiinisünteesi parim aeg on suvel vahemikus kell 10–14 [1].

D-vitamiin koguneb erinevate kudede rasvtilkadesse. Ülekaalulistel on rohkem rasvkude ning seetõttu võib ülekaalulisus vähendada organismi D-vitamiini ärakasutamise taset isegi rohkem kui 50% võrra [1].

Ebatervislik D-vitamiini tase võib tekkida erinevatel põhjustel, Eestis on selleks tavaliselt ebapiisav päikesevalgus, seega soovitatakse D-vitamiini toidulisandeid kasutada vähemalt septembrist maini. Puudulik D-vitamiini tase võib tekkida ka puuduliku toitumise või ainevahetushäire tõttu.

Kui töötad suvel siseruumides ja ei veeda palju aega päikese käes, on soovituslik kasutada D-vitamiini toidulisandit ka suvekuudel.

Nôgeli valikus on kolm erineva kangusega D-vitamiini toidulisandit: 440 IU beebidele ja väikelastele, 1200 IU ja 4000 IU täiskasvanutele ja pere suurematele lastele. Kõik toidulisandid leiad Nôgeli e-poest, apteekidest ja teistelt Nôgeli usaldusväärsetelt edasimüüjatelt. Millist D-vitamiini toidulisandit peaksid kasutama – see sõltub sinu D-vitamiini tasemest, mida saad kontrollida perearsti juures või Synlabis. Loe päikesevitamiini optimaalse taseme kohta SIIT.


Allikad:

[1] A.Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa. Ravitsemustiede, 4.-7.köide, 2017.
[2] K.Maasalu. Luu struktuuri ja mineraliseerumist mõjutavate ravimite kasutamine Eestis. Ravimiamet. Eesti ravimistatistika 2006-2010, lk 56-61.
[3] M.Grünthal-Drell. Insult, infarkt ja hüpertoonia. Inimeseõpetus/Terviseõpetus/Töötervishoid/Esmaabi. Tallinna Ülikool.
[4] S.Streym et al. Vitamin D Content in Human Breast Milk: A 9-mo Follow-Up Study. American Journal of Clinical Nutrition.103(1),107-14.Jan 2016.
[5] M.Rita et al. Influence of vitamin D on cancer risk and treatment: Why the variability? Trends Cancer Res. 2018; 13: 43–53.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.