Alla 3-aastaste laste seas on rauapuudus üsna levinud ning peamised rauapuuduse põhjused on suurenenud rauavajadus, vähene raud toidus ning ka lehmapiimatoodete rohke tarbimine [1], eriti toiduga samaaegselt lehmapiima joomine. Toitumisterapeut ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni juhatuse liige Triin Muiste soovitab meeles pidada, et piim on eelkõige söök, mitte jook. Paljud lapsevanemad pakuvad lastele söögi kõrvale joogiks piima ja joovad ka ise toidu kõrvale piimatooteid – tähtsaim jook on aga vesi ning sellega tuleks ka lapsi varakult harjutama hakata.
Piimaaneemiaks võibki nimetada rauapuudusaneemiat, mille tekkepõhjuseks on lehmapiimatoodete rohke tarbimine.
KUIDAS SOODUSTAB LEHMAPIIMATOODETE TARBIMINE RAUAPUUDUSE TEKET?
Lehmapiim ja sellest valmistatud tooted sisaldavad lisaks rohkele kaltsiumile ka kaseiini-nimelist valku. Nii kaltsium kui ka kaseiin vähendavad raua imendumist. Peamised lehmapiima kaseiini vormid on β-kaseiinid ja αs-kaseiinid. Kliinilistes uuringutes on leitud, et kaseiinifosfopeptiidid (peptiidid, mis seedeprotsessis moodustuvad kaseiinist) β-kaseiinidest soodustavad raua imendumist ning suurendavad raua biosaadavust, kuid kaseiinifosfopeptiidid αs-kaseiinidest ja terviklikest kaseiinidest vähendavad raua imendumist. Inimese rinnapiim sisaldab just β-kaseiine ning ei sisalda αs-kaseiine, mistõttu raud imendubki rinnapiimast 7–10 korda tõhusamalt võrreldes lehmapiimaga [2].
Fosfoseriini (mitmete valkude koostisosa) kobarate jäägid kaseiini valgus seovad tugevalt rauda. Inimestel vähendab seega lehmapiimas sisalduv kaseiin raua imendumist, sest raud on tugevalt kinni kaseiini valgu küljes. Mõnevõrra võib kaseiini ja raua siduvuse efekti vähendada valkude lõhustumine [2].
Kaltsiumi tarbimise ja raua imendumise kohta leidub palju erinevaid teadusuuringuid ja arvamusi. Peamiselt on leitud, et pikema perioodi vältel ei vähenda kaltsiumi tarbimine oluliselt raua imendumist. Erinevaid tulemusi on leitud aga kaltsiumi ühekordsete suurema koguste tarbimisel lühema aja jooksul koos rauaga.
Kaltsium pärsib raua imendumist, kuid seda pigem lühikese ajaperioodi jooksul ühekordse suurema kogusena ehk rauarikaste toitude kõrvale eelista lehmapiimatoodete asemel pigem vett või mahla, et saada toidus sisalduvast rauast maksimaalselt kasu [3]. Samuti on kõigile tuttav soovitus vältida rauapreparaadi võtmist koos lehmapiimatoodetega. Et raud saaks maksimaalselt imenduda, võiks lehmapiimatoodete ja kaltsiumi toidulisanditega vahet pidada vähemalt 1 tund enne ja pärast rauapreparaadi võtmist ja rauarikka toidu söömist.
Võrreldes lehmapiimaga imendub raud tõhusamalt rinnapiimast, 50–70% vs 5–10% imiku piimasegudest. Imiku piimasegud sisaldavad rauda mitmekordselt lisatud kahevalentse rauasoola tõttu võrreldes rinnapiimaga [4]. Rinnapiim sisaldab kaltsiumi umbes 30 mg 100 ml kohta, lehmapiim aga 125 mg 100 ml kohta – vahe on üle neljakordne. Lisaks sisaldab lehmapiim kaseiini, mis puudub inimese rinnapiimas, mis selgitab ka lehmapiimas oleva lisatud raua kehvemat imendumist.
Lehmapiim ja sellest valmistatud tooted võivad kahjustada ka soole limaskesta. Kahjustunud limaskesta kaudu on toitainete, mineraalainete ja vitamiinide imendumine häiritud. Soole limaskest taastub kui häiriv tegur toiduvalikust eemaldada või selle kasutamist vähendada (nt taastub tsöliaakia korral soole limaskest, kui inimene lõpetab gluteeni tarbimise) [5]. Alla 1-aastastele lastele ei soovitata lehmapiimatooteid rauapuudusaneemia riski vähendamiseks, sest on leitud, et 40%-l alla 1-aastastel täiesti tervetelgi lastel esineb varjatud soole verekaotust lehmapiimatoodete tarbimisel [6].
Allikad:
[1] A.Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa. Ravitsemustiede, 4.-7.köide, 2017.
[2] Kibangou, I., Bouhallab, S., Henry, G. et al. Milk Proteins and Iron Absorption: Contrasting Effects of Different Caseinophosphopeptides. Pediatr Res 58, 731–734 (2005).
[3] Dawson-Hughes, B & Seligson, F.H. & Hughes, Virginia. (1986). Effects of calcium carbonate and hydroxyapatite on zinc and iron retention in postmenopausal women. The American journal of clinical nutrition. 44. 83-8. 10.1093/ajcn/44.1.83.
[4] Tampereen Ammattikorkeakoulu. 2020.
[5] Lapsen Raudanpuuteanemia. Potilan Lääkärilehti. 31.1.2020 5/2020 vsk 75 s. 254 – 257
[6] E. Ziegler. Consumption of cow’s milk as a cause of iron deficiency in infants and toddlers. Nutrition Reviews, Volume 69, Issue suppl_1, 1 November 2011, Pages S37–S42.