EnglishRauapuudusaneemiast kuuleme tihti ning see on ilmselt kõigile tuttav. Latentsest ehk peituvast rauapuudusest räägitakse aga palju vähem. Mis vahe on neil kahel rauapuuduse vormil?
Kui rauapuudusaneemia all mõistetakse olukorda, kus hemoglobiin ja tihti ka hematokrit ja punavereindeksid on langenud, siis peituva rauapuuduse korral on kliiniline veri veel referentsväärtuste piires (tihti on näidud aga halvenenud), kuid rauavarud ehk ferritiin madalavõitu.
Kui tühjad peavad rauavarud olema peituva rauapuuduse diagnoosi saamiseks?
Rahvusvahelistes uuringutes ning ka naaberriigis Soomes on peituva rauapuuduse diagnoosiks ferritiini väärtus alla 30 [1] [2]. Ka Eestis peaksid arstid jälgima sama ferritiini väärtust, kuid kõik oleneb arstist ja tema teadmistest latentse rauapuuduse kohta. Tihti jälgitakse laborite referentsväärtuseid, kus näiteks täiskasvanu naisel ferritiini väärtuse alampiir on vaid 10 [3]. Sellisel juhul jäävad tähelepanuta juba rauapuudusele iseloomulike sümptomitega latentse rauapuuduse käes kannatavad inimesed, rääkimata neist, kellel sümptomeid ei esine.
Kas peituva rauapuuduse korral on alati sümptomid?
Kõik sõltub inimesest – me kõik talume rauapuudust väga erinevalt. On inimesi, kellel esineb sümptomeid ferritiini väärtusega alla 30 ja üle sellegi, kuid on ka inimesi, kelle rauavarud on täiesti otsakorral ning madal ferritiini väärtus on juhuleid. See teebki peituva rauapuuduse salakavalaks – ilma ferritiini väärtust kontrollimata ei ole võimalik adekvaatselt hinnata inimese rauavarude taset. Ferritiini analüüs on rauapuuduse diagnoosimise tähtsamaid analüüse [3].
2018. aastal läbi viidud uuringu põhjal, kus võrreldi eri vanuses laste hematoloogilisi parameetreid, analüüsiti ferritiini alampiiri väärtuseid, mille korral laste hematoloogilistes parameetrites ei esinenud enam muutuseid paremuse poole ehk hematoloogilised parameetrid stabiliseerusid. Antud uuringu põhjal soovitati laste puhul rauapuuduse diagnoosimisel arvesse võtta järgmised ferritiini referentsväärtuste alampiirid: 4-kuised – 13-aastased lapsed 26 μg/l ja 13–19-aastased (k.a) 39 μg/l.
Dr Neve Vendt ja dr Heli Grünberg Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikust on 12 aastat tagasi teinud uurimustöö Eesti 9–12-kuiste imikute latentse rauapuuduse ja rauapuudusaneemia kohta. Ka TÜ Kliinikumi arstid tõid välja, et vaid hemoglobiini määramine ei sobi rauapuuduse diagnoosimiseks. Rauapuudusaneemia ennetamiseks on vajalik peituva rauapuuduse varajane diagnoosimine, et ennetada aneemia tekkimist [5].
Kas peituv rauapuudus on kahjulik? Mis juhtub organismis rauapuuduse korral?
- rahvusvahelises kirjanduses on leitud, et ajus esineb rauapuudus, kui ferritiini väärtus langeb alla 35 μg/l -> kahjulik neuroloogiline mõju, aju arenguhäired [4]
- madalate rauavarudega lastel esineb tihedamini õpiraskuseid ja keskendumishäireid, kognitiivse ja motoorse arengu häireid [6]
- nii täiskasvanutel kui ka lastel esineb füüsilise vastupidavuse ja töövõime langust [6]
Ka Dr Vendt ja dr Grünberg tõid Eesti uurimustöös välja, et latentse rauapuuduse korral esineb organismis nii aju, vere kui ka lihaste füsioloogilise töö häireid [5]. Kui rauapuudus on juba tekkinud ning rauapuudust ei korrigeerita, võib ajus olla tekkinud või tekkida juba pöördumatud neuroloogilised kahjud käitumispuudujääkide kujul, mida pole rauakuuriga enam võimalik kahjutuks teha [4]. Seetõttu on rauapuudus eriti kahjulik imikutele ja lastele, kelle aju alles areneb. Rauakuur on õigesti diagnoositud rauapuuduse korral kindlasti vajalik, kuid veelgi tähtsam on rauapuuduse ennetamine, et vältida pöördumatut kahju meie laste arengule ning rauapuudusaneemia teket. Kõige kriitilisem aeg imikute ja väikelaste puhul on esimesed 1000 päeva, kui aju areng on väga kiire [4].
Kes on rauapuuduse riskirühmas?
- kasvueas lapsed, peamiselt vanuses 6–24 kuud: suurenenud rauavajadus kasvuperioodidel on üheks rauapuuduse riskitegijaks. Toidust saadav raud ei kompenseeri täielikult organismi rauavajadust. Väikelaste rauapuudusest loe SIIT.
- alla 3 kg sünnikaaluga imikud ja enneaegsed imikud -> juba sündides madalamad rauavarud
- fertiilses eas naised: raud väljub organismist peamiselt vere kaudu. Fertiilses eas naised on riskirühmas menstruatsioonide tõttu. Normaalse menstruatsiooni ajal kaotab naine verd keskmiselt 25–45 ml ning verekaotuse ülemiseks piiriks loetakse 80 ml. Vererohkeks menstruatsiooniks võib pidada üle 80 ml verekaotust [7]. 1 ml verd = 0,5 mg rauda ehk 30 ml verekaotuse tõttu kaotab organism 15 mg rauda. Selleks peaks sööma 3–4 nädala jooksul (enne, kui uus menstruatsioon algab) 1,5 kg punast liha ja siinkohal on arvesse võetud vaid 30 ml vere hulk. Paljudel naistel on menstruatsiooni ajal kaotatud verekogus aga palju suurem. Väga tihti ei ole põhjuseks vähene raua kogus toidust, vaid raua negatiivne tasakaal menstruatsioonide tõttu. Toidust saadava rauaga ei ole võimalik korrigeerida juba välja kujunenud rauapuudust. Menstruatsioonist ja rauast oleme kirjutanud varasemalt SIIN.
- rasedad: suurenenud rauavajadus raseduse ajal on samuti üheks riskitegijaks. Toidust saadav raud ei kompenseeri suurenenud rauavajadust ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitabki manustada 30–60 mg rauda päevas raseduse algusest sünnituseni sõltuvalt raseda rauavarudest [8]. Loe rasedusest ja rauast SIIT.
- vanurid: ühekülgne toitumine ning kroonilised haigused on rauapuuduse üks riskitegureid. Krooniliste ja põletikuliste haiguste puhul on raua imendumine nõrgem. See on seotud raua ainevahetust reguleeriva hepsidiini-nimelise hormooniga, millest kirjutasime SIIN. Samuti esineb vanuritel soolesisest verekaotust.
- veganid ja taimetoitlased: nemad on riskirühmas olukordades, kus toidusedel on liiga ühekülgne ning loomset rauda ei ole asendatud heade taimse raua allikatega, nt täisteratooted, kaunviljad, pähklid, seemned, kuivatatud puuvili, tatar. Heemse raua imendumine on ligikaudu 25% ning mitteheemse 10%, kuid tihti on taimsetes allikates 100 g kohta rauda rohkem kui lihas ning taimsed allikad sisaldavad ka C-vitamiini, mis tõhustab raua imendumist. Seega ei tasu tervisliku toitumise korral alahinnata mitteheemse raua osakaalu [9]. Taimsest ja loomsest rauast oleme kirjutanud varasemalt SIIN.
- lehmapiimatoodetega liialdajad: Lehmapiim ja sellest valmistatud tooted sisaldavad lisaks rohkele kaltsiumile ka kaseiini-nimelist valku. Nii kaltsium kui ka kaseiin vähendavad raua imendumist. Lehmapiimaaneemiast kirjutasime SIIN.
Allikad:
[1] F. Ebeling et al. Raudanpuute ilman anemiaa – miten ferritiiniarvoa tulkitaan? Lääkärilehti 8/2019.[2] Goodnough LT, Nemet E. Iron deficiency and related disorders. Kirjassa: Greer JP, Arber DA, Glader BE, List AF, Means RT, Rodgers GM, toim. Wintrobe’s Clinical Hematology, 14. painos. Wolters Kluwer Health 2018;615–43.[3] Synlab Eesti. Ferritiin.[4] Cusick SE, Georgieff MK, Rao R. Approaches for Reducing the Risk of Early-Life Iron Deficiency-Induced Brain Dysfunction in Children. Nutrients. 2018;10(2):227. Published 2018 Feb 17.[5] N. Vendt ja H. Grünberg. Kuidas diagnoosida ja ennetada rauapuudust imikutel? Eesti Arst 2009. 88(7−8):481−484.[6] Arcanjo FP, Arcanjo CP, Santos PR. Schoolchildren with Learning Difficulties Have Low Iron Status and High Anemia Prevalence. J Nutr Metab. 2016;2016:7357136.[7] Günekoloog Ivi Saar – Valvekliinik.[8] WHO. Daily iron and folic acid supplementation during pregnancy.[9] A. Aro, M. Mutanen, M. Uusitupa. Ravitsemustiede, 4.–7.köide, 2017.
