EnglishRaua vajalikkusest leidub palju informatsiooni. Ka oksüdatiivse stressi teema tuleb tihti esile, kuid rauapreparaatidest ja nendega seotust oksüdatiivsest stressist ei kirjutata kohati piisavalt. Mida üldse oksüdatiivne stress tähendab?
Toitumisteadustes kirjeldatakse oksüdatiivset stressi järgmiselt: Meie organismis moodustub järjepidevalt reaktsioonivõimelisi hapnikuosakesi. Osa neist osakestest on hapnikuradikaalid ehk ained, mis reageerivad kiiresti teiste ainetega. Reaktsioonivõimelisi hapnikuosakesi on aga vaja – näiteks teatud kasvutegurite funktsioonide ja põletike reguleerimiseks. Samas võivad sellised hapnikuosakesed põhjustada ka kahju – reageerida rasvhapete, valkude, süsivesikukettide, DNA ja RNA-ga ning seeläbi põhjustada märkimisväärset kahju rakkude ja rakkudevaheliste ainete struktuurides [1].
Organismis on aga tugevad kaitsemehhanismid, mis kaitsevad meid igapäevaselt oksüdatiivse stressi eest. Sellised kaitsemehhanismid (nt entsüümid nagu superoksiid dismutaas SOD, katalaas KAT, glutatioon peroksidaas GPx) moodustavad organismi antioksüdantse kaitse. Oksüdatiivne stress on olukord, kus kaitsemehhanismidest ei piisa raku kahjustamise vastu võitlemisega [1]. Kauakestev oksüdatiivne stress on haiguste üheks tekkepõhjuseks ning võib kiirendada ka vananemist [2].
Mis on aga ühist rauapreparaatidel ja oksüdatiivsel stressil?
Raud on reaktsioonivõimeline metall. Raud on mittetoksiline, kui see on organismis seotud kujul ehk raud ei ole vabanenud. Vabanenud raud põhjustab tugevat oksüdatiivset stressi. Vabanenud raua ära hoidmiseks on organismis rauale erinevad raua transportimise ja varumise süsteemid [2]. Näiteks transpordib rauda rakkudest välja ferroportiini-nimeline valk, millest kirjutasime SIIN. Raud on veres seotud transferriini-nimelise valguga. Tavaliselt on transferriin 15–55% ulatuses küllastunud ehk „täitunud“ rauaga. Raua varumiseks on aga ferritiini-nimeline valk [1] [2]. Ferritiini väärtust kontrollitaksegi rauavarude hindamiseks.
Mis juhtub organismis, kui kasutame rauapreparaate?
Rauapreparaatides kasutatakse erinevaid rauasoolasid, suukaudsetes peamiselt mitteheemseid kahevalentseid rauasoolasid, millest kirjutasime koostöös TLÜ keemia vanemdotsendi Rando Tuvikesega SIIN. Kahevalentsed rauasoolad imenduvad nii aktiivse kui ka passiivse mehhanismi kaudu. C-vitamiin vabastab mitteheemse raua selle kandjast ning tekib vabanenud raud. C-vitamiin suurendab mitteheemse raua biosaadavust, mistõttu tihti seda lisatakse rauapreparaatidesse askorbiinhappe nime all. Mida suurem on manustatud raua kogus, seda rohkem rauda imendub passiivse mehhanismi kaudu. See omakorda tõstab transferriini-nimelise valgu küllastuvust rauaga, mis võib tõusta lausa 100%-ni. Ülejäänud raud jääb organismis vabanenud rauaks, mis pole tansferriiniga seotud. Osades teadustöödes ongi oksüdatiivse stressi taseme kirjeldamiseks analüüsitud seda raua kogust, mis peale raua manustamist jääb vabanenud rauaks ning ei ole transferriiniga seotud [3]. Uute raua manustamise juhendite järgi võib rauda manustada iga teine päev ning väiksemates kogustes võrreldes vanemate juhenditega, mis vähendab oluliselt oksüdatiivse stressi taset organismis. Loe ülepäeva manustamise kohta SIIT.
Mida suurem on rauasoola molekulmass, seda vähem vabanenud rauda selline rauakompleks vabastab. Näiteks kasutatakse veenisisestes rauapreparaatides just kolmevalentseid väga suure molekulmassiga rauasoolasid. Veenisiseselt raua manustamisega kaasnevad aga mitmed riskid, sest veenisiseselt ravimite manustamisega on biosaadavus 100%, kuna aine süstitakse otse veeni. Selliseid ravimeid saab ainult retseptiga ning rauasüste tehakse vaid meditsiinipersonali juuresolekul. Kui raud imendub soole kaudu, siis ei ole põhjust rauda veenisiseselt manustada. Kuna kolmevalentsetel rauasooladel on väga suur molekulmass, siis sellised rauasoolad ei imendu hästi soolestiku kaudu. Seetõttu kasutatakse suukaudsetes rauapreparaatides just kahevalentseid rauasoolasid, mis täidavad paremini rauavarusid ehk ferritiini.
Madalat hemoglobiini esindunud 1–13-aastaste laste peal tehtud 2018. aasta uuringus võrreldi kolmevalentse rauasoola (polümaltooskompleks – Eestis kasutatakse Ferrum Lek nimelises retseptiravimis) ja kahevalentse raudbisglütsinaadi (Nôgeli raua toidulisandid) imendumist. Lapsed jaotati kahte gruppi: esimesele grupile manustati polümaltooskompleksi kujul rauapreparaati ja teisele rühmale raudbisglütsinaati võrdsetes kogustes. Mõlemad rauapreparaadid tõstsid märkimisväärselt laste hemoglobiini ja vähendasid transferriini taset, kuid raudbisglütsinaat tõstis efektiivsemalt laste rauavarusid ehk ferritiini. Polümaltooskompleksiga rauapreparaadi puhul ei esinenud märkimisväärselt ferritiini taseme tõusu võrreldes uuringu algusega [4]. Kuigi kolmevalentsed rauasoolad põhjustavad minimaalselt oksüdatiivset stressi, ei kasutata selliseid soolasid tavaliselt suukaudsetes preparaatides kehvema imendumise tõttu (suur molekulmass).
Kui lisaks rauavarude tasemele (ferritiin) on ka hemoglobiin madal, on tähtis rauavarude ehk ferritiini piisav täitumine. Rauakuuri ajal reageerib kõigepealt hemoglobiin, sest rauavarud ehk ferritiin tõuseb aeglaselt. Kui rauavarud ei täitu piisavalt ja rauakuur lõpetatakse, hakkab hemoglobiin uuesti langema. Eduka rauakuuri aluseks on hea biosaadavusega võimalikult väikese reaktsioonivõimega rauapreparaat, mis omab efektiivset mõju rauavarude täitmisel ning ärritab võimalikult vähe soole limaskesta.
Puudulikku rauataset võib erinevate andmete põhjal diagnoosida ferritiini väärtustega <20–30 μg/l, kuid inimestel, kellel esineb kroonilisi põletikulisi haiguseid ei saa välistada puudulikku rauataset ferritiini väärtustega ka alla 50 μg/l. Sellistel patsientidel välistatakse tavaliselt hemoglobiini langemine alla referentsväärtuse, kui ferritiini väärtus on vähemalt 100 μg/l [6].
RAUAVARUD KORDA NÔGELIGA
- optimeeritud C-vitamiini sisaldus acerolast oksüdatiivse stressi minimaliseerimiseks
- rauasoolana kõrge biosaadavusega (90%) kõhusõbralikum raudbisglütsinaat
- tavaliselt ei põhjusta kõrvalmõjusid (kõhukinnisus, iiveldus)
- kõrge biosaadavuse tõttu on kliinilistes uuringutes leitud, et raudbisglütsiaat imendub vähemalt kaks korda tõhusamalt kui laialt kasutatud raudsulfaat või -fumaraat [2]
- koostöö Eesti teadusasutuste, arstide, ämmaemandate ja keemikutega
- alati kontrollitud vitamiinide ja mineraalainete sisaldus
- turvaline rauasool – Euroopa Liidu regulatsiooni poolt heaks kiidetud ka imikute ja väikelaste toitudes rauasisalduse tõstmiseks [3]
- looduslikud mahuained – turvaline Sinule ja kõhuelanikule
- iga toote pealt annetame 5 senti Lastefondile 🙂
Tervetel inimestel võib ferritiini piisavaks tasemeks hinnata väärtust vähemalt 50 μg/l, kuid optimaalne rauavarude tase oleneb inimesest. Ferritiini kui terviseindikaatori uuringus täheldati, et ferritiini väärtustega alla 50 μg/l punalibleloome ehk punaste vereliblede teke ei olnud piisav luuüdi tasemel, seda isegi ferritiini väärtustega üle 70 μg/l. Optimaalseks ferritiini väärtuseks selles uuringus täheldati lausa 100–150 μg/l. Selles uuringus oli ebapiisava rauavarude taseme diagnoosimiseks ferritiini väärtus <40 μg/l ning transferriini saturatsioon alla 12% [7]. Leidub inimesi, kellel esinevad puuduliku rauataseme korral sümptomid ja kes saavad rauapreparaatidest abi, kui ferritiini tase on ka kõrgem kui 50 μg/l.
Kas teadsid, et…
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) naiste ja tüdrukute raua 2016. aasta juhistes on rangelt soovitatud manustada rauda 30–60 mg doosina 3 kuud järjest aasta jooksul piirkondades, kus madalat hemoglobiini sisaldust esineb vähemalt 40% ulatuses fertiilses eas olevatel tüdrukutel ja naistel [8]. Siinkohal tuleks aga tüdrukutel ja naistel meeles pidada, et mitte kõigil ei ole vereeritus menstruatsiooni ajal rohke. Samuti puudub statistika Eesti fertiilses eas naiste ja tüdrukute madala hemoglobiini taseme esinemise kohta. Küll aga on menstruatsiooni ajal kaotatud veri ja sellega kaotatud raua kogus üheks tavalisemaks põhjuseks fertiilses eas tüdrukute ja naiste puuduliku rauavarude ja madala hemoglobiinisisalduse tekkel. Loe menstruatsiooni ja puudulike rauavarude kohta SIIT.
Kahevalentsetest rauasooladest tasub eelistada raudbisglütsinaati sisaldavaid rauapreparaate, kus C-vitamiini sisaldus on võimalikult madal. Nôgeli rauapreparaadid sisaldavad C-vitamiini looduslikul kujul paarikümne milligrammi jagu, mis on piisav kogus kahevalentse raua biosaadavuse tõstmiseks. Kui rauapreparaat juba sisaldab C-vitamiini, siis oleks hea vältida C-vitamiini toidulisandi juurde võtmist, et minimaliseerida oksüdatiivse stressi taset. Eksperimentaalsetes katsetes on 20–60 mg C-vitamiini kogused lisanud anorgaanilise raua imendumist mitmekordselt [1]. Tallinna Ülikooli keemia vanemteadur ja keemia dotsent Rando Tuvikene: „Kahevalentne raud on suure reaktsioonivõimega ning võib vabal kujul põhjustada oksüdatiivset stressi ja seeläbi rakke kahjustada. Raudbisglütsinaadis on raudioonide laeng neutraliseeritud kahe ligandi (glütsiini) poolt, mistõttu on seesuguse rauakompleksi (ehk kelaadi) reaktsioonivõime madalam, oksüdatiivne toime väiksem ning toime mao limaskestale pehmem (ärritus ebatõenäolisem). Piisavalt tugevad sidemed glütsiini ja raudiooni vahel hoiavad ära raudbisglütsinaadi reageerimise paljude toidus esinevate ainetega, mis mitmete teiste rauavormide puhul oluliselt raua omastamist vähendaks [5]. Sellisteks raua imendumise inhibiitoriteks on nt polüfenoolid, fütaadid ja oblikhape.“
Allikad:
[1] A.Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa. Ravitsemustiede, 4.-7.köide, 2017.
[2] Tiiu Vihalemm. Raud – väga vajalik ja samas ohtlik mineraalaine. Toitumisteraapia nr 4, 2012/2019.
[3] P.Geisser, S.Burckhardt.The Pharmacokinetics and Pharmacodynamics of Iron Preparations. Pharmaceutics. 2011 Mar; 3(1): 12–33.
[4] J.Name et al. Iron Bisglycinate Chelate and Polymaltose Iron for the Treatment of Iron Deficiency Anemia: A Pilot Randomized Trial. Curr Pediatr Rev. 2018 Nov; 14(4): 261–268.
[5] Bovell-Benjamin, A.C., et al. Iron absorption from ferrous bisglycinate and ferric trisglycinate in whole maize is regulated by iron status. The American Journal of Clinical Nutrition, 2000, 71, 1563–1569.
[6] Synlab Eesti.
[7] L.Noemia, V.Carmen. Ferritin: Could be a Health Indicator. Journal of Family Medicine and Disease Prevention. Review article, vol.4, issue 2.
[8] Guideline: Daily Iron Supplementation in adult women and adolescent girls. World Health Organization. 2016.
