EnglishRauapuudus on maailma üks kõige rohkem esinevaid mineraalainete puuduseid. Arvatakse, et maailmas esineb rauapuudusaneemiat lausa ligi poolel miljardil inimesel. Rauapuudus areneb välja jooksvalt: kõigepealt vähenevad organismi rauavarud (ferritiin) ning seejärel kujuneb tihti välja aneemia ehk kehvveresus (madal hemoglobiin). Rauapuudusaneemiat esineb kõige rohkem lastel enne teist eluaastat, puberteedieas noortel ning fertiilses eas naistel. Meestel on organismis rauda 4–5 g ning naistel 2–3 g. Suurim osa rauast on vere punaliblede hemoglobiinis, lihaste müoglobiinis ning rauda sisaldavates entsüümides. Ülejäänud raud on organismis rauavaruna, mida on võimalik mõõta vere ferritiini näitu kontrollides [1].
RAUAPUUDUSE TAVALISEMAD PÕHJUSED
- vähene imenduva raua saamine toidust
- suurenenud vajadus, nt raseduse, kasvuperioodi või menstruatsiooni tõttu
- suurenenud rauakadu, nt teatud haiguste ja ka parasiitide põhjustatud soolestiku veritsuste tõttu
- liigne lehmapiimatoodete tarbimine [1]
Igapäevasest toidust saame rauda kahes erinevas vormis: loomsetest saadustest heemset ja taimsetest mitteheemset rauda.
Mille poolest need kaks raua vormi teineteisest erinevad? Erinevus seisneb eelkõige heemse ja mitteheemse raua imendumises.
Raua nagu ka teiste mineraalainete, vitamiinide ja toitainete imendumine toimub peamiselt peensooles. Taimsest rauast imendub 1–20% ning loomsest vastavalt 15–35%. Segasööja toiduvalikus on loomset rauda keskmiselt 10–15%, kuid selle parema imendumise tõttu moodustab see ligikaudu 40% kogu päevasest rauavajadusest [1].
Fertiilses eas naistel imendub toidust saadavast rauast umbes 10% ning meestel 5%. Rauapuuduse korral tõhustab organism raua imendumist 10–20%-ni [1].
Raua soovituslike päevaste koguste puhul on arvesse võetud raua nõrk imendumine. Näiteks vajavad fertiilses eas naised päevas keskmiselt 1,3 mg ning mehed umbes 1 mg imenduvat rauda. Selleks tuleks toidust saada keskmiselt 13 mg rauda.
Kui palju peaks saama toidust rauda taimetoitlane?
Taimetoitlasena võiksid toidust saada päevasest soovituslikust kogusest ligikaudu kaks korda rohkem rauda ehk 28 mg rauda päevas, seda mitteheemse raua nõrgema imendumise tõttu.
Mis mõjutab loomse ja taimse raua imendumist?
| Raua vorm | Parandab imendumist | Nõrgendab imendumist |
|---|---|---|
| HEEMNE EHK LOOMNE RAUD | Madal rauadepoo ehk ferritiin | Kõrgem rauadepoo ehk ferritiin |
| Heemse raua vähesel määral saamine toidust | Heemse raua suurem tarbimine toiduga | |
| Liha | Kaltsium (eelkõige lehmapiimatooted) | |
| MITTEHEEMNE EHK TAIMNE RAUD | Madal rauadepoo ehk ferritiin | Kõrge rauadepoo ehk ferritiin |
| Rasedus | Mao vähene happesus | |
| Teatud haigused, nt aplastiline aneemia, hemolüütiline aneemia, hemakromatoos | Fütaadid (täisteravili, kaunviljad, kliid) | |
| Teatud orgaanilised happed, nt C-vitamiin (askorbiinhape) ja sidrunhape | Rauda siduvad fenoolsed ühendid, nt tee, kakao, vein | |
| Liha, kala, mereannid | Kaltsium (eelkõige lehmapiimatooted) |
Kuidas tõhustada taimse raua imendumist toidust?
On teada-tuntud fakt, et taimse raua imendumist suurendab C-vitamiini tarbimine sama toidukorra ajal. Tähtis on ka vältida palju kaltsiumi sisaldavate toitude samaaegselt tarbimist koos rauaga. Näiteks sisaldavad lehmapiimatooted palju kaltsiumi, mis omakorda seob rauda ning seega vähendab see oluliselt raua imendumisvõimet organismis. Kaltsiumi on tihti lisatud ka erinevatesse taimsetesse jookidesse.
Fütaat on taimede fosfaadi ladustamise vorm. Fütaate on palju tera- ja kaunviljades. Seedesüsteemis moodustavad fütaadid mittelahustuvaid komplekse tavaliselt just kaltsiumi, tsingi, magneesiumi ja rauaga. Sellised kompleksid takistavad nende mineraalainete imendumist. Fütaatide pärast ei peaks muret tundma, kui toidusedel ei sisalda just väga suures koguses tera- ja kaunviljatooteid [1].
Kas teadsid, et leiva hapendamine ning pärmiga kergitamine lagundab viljas fütaate? Ka fütaati sisaldavate toitude leotamine ja idandamine (nt toortatra puhul) lagundab fütaate ning parandab seeläbi raua ja teiste mineraalainete imendumist [1].
MIDA TEHA DIAGNOOSITUD RAUAPUUDUS(ANEEMIA) KORRAL?
- Raud 30 mg (sobib lastele alates 6-ndast elukuust kogu perele)
- Superraud 60 mg
- Rauasiirup 25 mg/10 ml (sobib lastele alates 6-ndast elukuust kogu perele)
- kõrge biosaadavusega (90%) raudbisglütsinaat
- optimeeritud C-vitamiini sisaldus oksüdatiivse stressi vähendamiseks ja mitteheemse raua imendumise parandamiseks
- välja arendatud ja valmistatud Eestis
- koostöö Eesti ülikoolide, arstide ja keemikutega
- ei sisalda tavapäraseid sünteetilisi mahuaineid
- heategevus – 1 toode = 5 senti TÜ Kliinikumi Lastefondile või istutame ühe puu Eestisse koostöös RMK-ga
- kontrollitud raua ja C-vitamiini sisaldus
Allikad:
[1] A.Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa,, Ravitsemustiede, 4.-7.köide, 2017
