Rauapuudus on maailma üks kõige rohkem esinevaid mineraalainete puuduseid. Arvatakse, et maailmas esineb rauapuudusaneemiat lausa ligi poolel miljardil inimesel. Rauapuudus areneb välja jooksvalt: kõigepealt vähenevad organismi rauavarud (ferritiin) ning seejärel kujuneb tihti välja aneemia ehk kehvveresus (madal hemoglobiin). Rauapuudusaneemiat esineb kõige rohkem lastel enne teist eluaastat, puberteedieas noortel ning fertiilses eas naistel. Meestel on organismis rauda 4–5 g ning naistel 2–3 g. Suurim osa rauast on vere punaliblede hemoglobiinis, lihaste müoglobiinis ning rauda sisaldavates entsüümides. Ülejäänud raud on organismis rauavaruna, mida on võimalik mõõta vere ferritiini näitu kontrollides.

Mis on rauapuuduse tavalisimad põhjused?

  • vähene imenduva raua saamine toidust
  • suurenenud vajadus, nt raseduse, kasvuperioodi või menstruatsiooni tõttu
  • suurenenud rauakadu, nt teatud haiguste ja ka parasiitide põhjustatud soolestiku veritsuste tõttu
  • liigne lehmapiimatoodete tarbimine

Igapäevasest toidust saame rauda kahes erinevas vormis: loomsetest saadustest heemset ja taimsetest mitteheemset rauda.

Mille poolest need kaks raua vormi teineteisest erinevad? Erinevus seisneb eelkõige heemse ja mitteheemse raua imendumises.

Raua nagu ka teiste mineraalainete, vitamiinide ja toitainete imendumine toimub peamiselt peensooles. Taimsest rauast imendub 1–20% ning loomsest vastavalt 15–35%. Segasööja toiduvalikus on loomset rauda keskmiselt 10–15%, kuid selle parema imendumise tõttu moodustab see ligikaudu 40% kogu päevasest rauavajadusest.

Raua soovituslike päevaste koguste puhul on arvesse võetud raua nõrk imendumine. Näiteks vajavad fertiilses eas naised päevas keskmiselt 1,3 mg ning mehed umbes 1 mg imenduvat rauda. Selleks tuleks toidust saada keskmiselt 13 mg rauda.

Kui palju peaks saama toidust rauda taimetoitlane?

Mis mõjutab loomse ja taimse raua imendumist?

Raua vorm Parandab imendumist Nõrgendab imendumist
HEEMNE EHK LOOMNE RAUD Madal rauadepoo ehk ferritiin Kõrgem rauadepoo ehk ferritiin
Heemse raua vähesel määral saamine toidust Heemse raua suurem tarbimine toiduga
Liha Kaltsium (eelkõige lehmapiimatooted)
MITTEHEEMNE EHK TAIMNE RAUD Madal rauadepoo ehk ferritiin Kõrge rauadepoo ehk ferritiin
Rasedus Mao vähene happesus
Teatud haigused, nt aplastiline aneemia, hemolüütiline aneemia, hemakromatoos Fütaadid (täisteravili, kaunviljad, kliid)
Teatud orgaanilised happed, nt C-vitamiin (askorbiinhape) ja sidrunhape Rauda siduvad fenoolsed ühendid, nt tee, kakao, vein
Liha, kala, mereannid Kaltsium (eelkõige lehmapiimatooted)

Kuidas tõhustada taimse raua imendumist toidust?

On teada-tuntud fakt, et taimse raua imendumist suurendab C-vitamiini tarbimine sama toidukorra ajal. Tähtis on ka vältida palju kaltsiumi sisaldavate toitude samaaegselt tarbimist koos rauaga. Näiteks sisaldavad lehmapiimatooted palju kaltsiumi, mis omakorda seob rauda ning seega vähendab see oluliselt raua imendumisvõimet organismis. Kaltsiumi on tihti lisatud ka erinevatesse taimsetesse jookidesse.

Nôgeli raua toidulisand sisaldab ühes tabletis 20 mg elementaarset rauda bisglütsinaadi vormis. Bisglütsinaadi biosaadavuseks hinnatakse ligikaudu 90%, mis on kõrgeim biosaadavus rauapreparaatides kasutatavate rauasoolade hulgas. Nôgel ei kasuta tavapäraseid sünteetilisi mahuaineid, vaid lisaks rauale leiad tabletist laboris analüüsitud Eesti kõrvenõgese, mahesertifitseeritud klorella, mahesertifitseeritud acerola kirsipulbri loodusliku C-vitamiinina (parandab raua imendamist) ning karnaubavaha (3%).

Loe raudbisglütsinaadi kohta SIIT

Lisaks istutab Nôgel koostöös RMK-ga iga müüdud purgi kohta Eestisse uue puu. Toidulisandi raua ja C-vitamiini kogused on laboris kontrollitud.


Allikad:

A.Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa,, Ravitsemustiede, 4.-7.köide, 2017

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga