Esimene arstilkäik on seljataga, ports analüüse antud ning tulemuseks on madal hemoglobiin ja ferritiin (rauadepoo). Arst soovitab lisaks rauda võtta, et rasedus ja sünnitus kulgeks muretult. Apteegis on riiul erinevaid preparaate täis, mille järgi õiget valida – hinna, koostisosade, rauasoola? Siirup või tabletid?

Eestis esineb rauapuudusaneemiat umbes 50% rasedatest. Aneemiaks loetakse Eestis raseduse ajal hemoglobiini väärtust alla 110 g/l I ja III trimestril ning alla 105 g/l II trimestril. Madalamate hemoglobiini väärtuste korral (85–105 g/l) on oht, et ilmale tuleb madala sünnikaaluga laps ning samuti võib tõusta enneaegse sünnituse risk. Ema raseduseelsed rauavarud kasutatakse ema kiirenenud vereloome poolt ning loote kasvu tagamiseks. Rauavaegusaneemia riski suurendavad korduvad veritsused raseduse ajal, mitmikrasedus, üksteisele järgnevad rasedused, ema ägedad ja kroonilised haigused (nt haavandiline soolepõletik, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, korduv kuseteede infektsioon jm), raua imendumise häired, sooleparasiidid, mao happesust vähendavate ravimite kasutamine ning ebapiisav toitumine [1].

Keha kasutab rauda hemoglobiini tootmiseks, mida leidub punastes verelibledes. Hemoglobiin aitab transportida hapnikku erinevatesse kudedesse ja organitesse. Tavalise raseduse ajal on naise kehas umbes 1250 ml rohkem verd. Vere punaliblede mass suureneb umbes 250 ml võrra, et tagada lisahapniku vajadus raseduse ajal. Sellest tulenevalt langeb raseduse ajal tihti naise hemoglobiini ja rauavarude tase. Eesti ämmaemandad ja günekoloogid kontrollivad kogu raseduse ajal regulaarselt naise verepilti, et jälgida rasedusaegseid muutuseid. Rasedaid uuritakse aneemia esinemise suhtes raseduse I trimestril (või esimesel pöördumisel) ning korratakse analüüsi 28. rasedusnädalal, et jääks enne sünnitust piisavalt aega raviks.

Raseduse tõttu vajab keha umbes 1300-1400 mg rauda. Keha reguleerib raua lisavajadust raseduse ajal kahel viisil: tõhustades raua imendumist toidust ning kasutades organismi rauavarusid. Raua vajadus jaguneb jägmiselt:

Rauda vajavad komponendid Raua kogus milligrammides (mg)
Vere punaliblede lisandumine 570
Raua kadu naha, rooja ja uriini kaudu 270
Loote rauavajadus 200-370
Platsenta ja nabanöör 35-100
Sünnitusjärgne veritsus 500 ml 250
Imetamine 6 kuud 150
Amenorröa 15 kuud, tagavara 250
Raua koguvajadus 1300-1400

Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab raseduse ajal kasutada raua toidulisandit 30-60 mg päevas naistele, kellel on piisavad rauavarud ning 120-240 mg päevas naistele, kelle rauavarud on madalad [4]. Kuna raud (eriti madala biosaadavusega rauasoolad nagu raudsulfaat, -fumaraat ja -glükonaat) põhjustab sageli seedehäireid, siis tavaliselt alustatakse rauapreparaatide võtmine alles siis kui hemoglobiin ja/või ferritiin ehk rauadepoo on langenud.

Turvalisem on manustada rauda 50-100 mg päevas alates raseduse 20.nädalast, et ennetada rauapuudust. Sünnitusel kaotab keha verd, mis kulutab hemoglobiini ning sünnitusjärgne vereeritus võib olla lausa pool liitrit, seega profülaktika korras raua manustamine alates raseduse 20.nädalast on raseda enda huvides. Raua vajadus suureneb just raseduse lõpus [4].

Lapseootel naised kannatavad tihtipeale kõhukinnisuse käes aeglasema ainevahetuse tõttu. Ainevahetus aeglustub raseduse ajal, et tagada lootele kõik vajalikud mineraalained ja vitamiinid normaalseks arenguks. Enne raua toidulisandi ostmist uuri alati koostisosi̶ kõige tähtsam on välja selgitada, millist rauasoola on tootes kasutatud. Erinevad rauasoolad imenduvad organismis erinevalt. Mida kehvemini raud imendub, seda rohkem jääb organismi kehavõõraid ühendeid, mis tekitavad iiveldust, kõhukinnisust, metallimaitselisi „krookse“ jms. Enamus Eestis müüdavatest raua toidulisanditest ja käsimüügiravimitest sisaldavad rauda madala biosaadavuse ehk kehva imendumisega rauasoola kujul. Näiteks on laialt kasutatud raudsulfaadi ja -fumaraadi imendumine umbes 27–28%, raudglükonaadi imendumiseks hinnatakse umbes 32%. Raudsulfaati kasutatakse Eestis rasedatel kõige rohkem ja päevased kogused raudsulfaadiga jäävad 100–300 mg vahele selle rauasoola kehva imendumise tõttu. Raudbisglütsinaadiga võiksid kogused olla vähemalt kaks korda väiksemad bisglütsinaadi kõrge biosaadavuse tõttu.

Oleme Nôgeli raua toidulisandisse valinud rauasoolana just bisglütsinaadi, kuna selle biosaadavus ehk organismile imendumiseks võimalik raua kogus on ligi 90%. Samuti on teaduslikes uuringutes leitud, et raudbisglütsiaat imendub vähemalt kaks korda paremini kui nt laialt kasutatud raudsulfaat või -fumaraat [2]. Kõrge biosaadavuse tõttu ei põhjusta raudbisglütsinaat tavaliselt kõhuvaevuseid ning on seega toidulisandites kasutatud rauasooladest kõige kõhusõbralikum. See on turvaline rauasool, mille kasutamine on Euroopa Liidu regulatsiooni poolt lubatud ka näiteks imikute ja väikelaste toitudes rauasisalduse tõstmiseks [3].

Lisaks rauasoolale tasub uurida, milliseid mahuaineid on tabletis kasutatud ning millises vormis on nt C-vitamiin, kas looduslikul või sünteetilisel kujul? Paljud toidulisandid sisaldavad lisaks rauale suurtes kogustes ka muid vitamiine ja/või mineraale, seega tasuks esmalt kindlaks teha, millest organism tegelikult puudust tunneb enne kui rauaga toidulisandis koos esinevaid teisi mineraalaineid ja vitamiine igaks juhuks juurde manustada.

Nôgeli raua toidulisandis on lisaks raudbisglütsinaadile veel neli hoolega valitud koostisosa:

  1. Acerola kirss (looduslik C-vitamiin)
  2. Eesti kõrvenõges
  3. Klorella ehk merevetikas
  4. Karnaubavaha

Nôgeli raua toidulisand sobib suurepäraselt rasedatele ja ka imetavatele naistele. Kuna tootes ei ole kasutatud loomset toorainet, sobib toidulisand kasutamiseks ka veganitele. Nôgelil on lisaks ka tore heategevuslik pool – iga ostetud purgi eest istutatakse Eestisse koostöös RMK-ga üks puu.


Allikad:

[1] Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliinik – Rauavaegusaneemia
[2] Milman N, et al. Ferrous bisglycinate 25 mg iron is as effective as ferrous sulfate 50 mg iron in the prophylaxis of iron deficiency and anemia during pregnancy in a randomized trial. J Perinat Med. 2014 Mar;42(2):197-206. doi: 10.1515/jpm-2013-0153.
[3] Regulation (EU) No 609/2013 of the European Parliament and of the Council of 12 June 2013
[4] A.Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa,, Ravitsemustiede, 4.-7.köide, 2017


[/row]

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga