Esimene arstilkäik on seljataga, ports analüüse antud ning tulemuseks on madal hemoglobiin ja ferritiin (rauadepoo). Arst soovitab lisaks rauda võtta, et rasedus ja sünnitus kulgeks muretult. Apteegis on riiul erinevaid rauapreparaate täis, mille järgi õiget valida – hinna, koostisosade, rauasoola? Siirup või tabletid?

Eestis esineb rauapuudusaneemiat umbes 50% rasedatest. Aneemiaks loetakse Eestis raseduse ajal hemoglobiini väärtust alla 110 g/l I ja III trimestril ning alla 105 g/l II trimestril. Madalamate hemoglobiini väärtuste korral (85–105 g/l) on oht, et ilmale tuleb madala sünnikaaluga laps ning samuti võib tõusta enneaegse sünnituse risk. Ema raseduseelsed rauavarud kasutatakse ema kiirenenud vereloome poolt ning loote kasvu tagamiseks. Rauapuudusaneemia riski suurendavad korduvad veritsused raseduse ajal, mitmikrasedus, üksteisele järgnevad rasedused, ema ägedad ja kroonilised haigused (nt haavandiline soolepõletik, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, korduv kuseteede infektsioon jm), raua imendumise häired, sooleparasiidid, mao happesust vähendavate ravimite kasutamine ning ebapiisav toitumine [1].

Keha kasutab rauda hemoglobiini tootmiseks, mida leidub punastes verelibledes. Hemoglobiin aitab transportida hapnikku erinevatesse kudedesse ja organitesse. Tavalise raseduse ajal on naise kehas umbes 1250 ml rohkem verd. Vere punaliblede mass suureneb umbes 250 ml võrra, et tagada lisahapniku vajadus raseduse ajal. Sellest tulenevalt langeb raseduse ajal tihti naise hemoglobiini ja rauavarude tase. Rasedaid uuritakse Eestis aneemia esinemise suhtes raseduse I trimestril (või esimesel pöördumisel) ning korratakse analüüsi 28. rasedusnädalal, et jääks enne sünnitust piisavalt aega raviks.

Raseduse tõttu vajab keha umbes 1300-1400 mg rauda. Keha reguleerib raua lisavajadust raseduse ajal kahel viisil: tõhustades raua imendumist toidust ning kasutades organismi rauavarusid. Raua vajadus jaguneb jägmiselt:

Rauda vajavad komponendid Raua kogus milligrammides (mg)
Vere punaliblede lisandumine 570
Raua kadu naha, rooja ja uriini kaudu 270
Loote rauavajadus 200-370
Platsenta ja nabanöör 35-100
Sünnitusjärgne veritsus 500 ml 250
Imetamine 6 kuud 150
Amenorröa 15 kuud, tagavara 250
Raua koguvajadus 1300-1400

Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab raseduse ajal kasutada raua toidulisandit 30-60 mg päevas naistele, kellel ei ole diagnoositud aneemia ning 120 mg päevas diagnoositud rauapuudusaneemiaga naistele. Rauda soovitatakse hakata kasutama raseduse algusest vähemalt sünnituseni [4,5].

Toitumisteaduste põhjal on turvalisem on manustada rauda 50-100 mg päevas alates raseduse 20.nädalast, et ennetada rauapuudust. Sünnitusel kaotab keha verd, mis kulutab hemoglobiini ning sünnitusjärgne vereeritus võib olla lausa pool liitrit, seega profülaktika korras raua manustamine alates raseduse 20.nädalast on raseda enda huvides. Raua vajadus suureneb just raseduse lõpus [4]. 20.nädalaks on paljudel naistel rauadepoo ehk ferritiini tase langenud väga madalale, seega siinkohal võib tugineda pigem WHO soovitusele ja alustada raua toidulisandiga olenevalt rauadepoost kas 30 või 60 mg päevas.

Lapseootel naised kannatavad tihtipeale kõhukinnisuse käes aeglasema ainevahetuse tõttu. Ainevahetus aeglustub raseduse ajal, et tagada lootele kõik vajalikud mineraalained ja vitamiinid normaalseks arenguks. Enne raua toidulisandi ostmist uuri alati koostisosi – kõige tähtsam on välja selgitada, millist rauasoola on tootes kasutatud. Erinevad rauasoolad imenduvad organismis erinevalt. Mida kehvemini raud imendub, seda rohkem jääb organismi kehavõõraid ühendeid, mis tekitavad iiveldust, kõhukinnisust, metallimaitselisi „krookse“ jms.

Enamus Eestis müüdavatest raua toidulisanditest ja käsimüügiravimitest sisaldavad rauda madala biosaadavuse ehk kehva imendumisega rauasoola kujul. Näiteks on laialt kasutatud raudsulfaadi ja -fumaraadi biosaadavus umbes 27–28%, raudglükonaadi biosaadavus hinnatakse umbes 32%. Biosaadavast rauast imendub maksimaalselt 20%. Raudsulfaati kasutatakse Eestis rasedatel kõige rohkem ja päevased kogused raudsulfaadiga jäävad 100–300 mg vahele selle rauasoola kehva imendumise tõttu. Raudbisglütsinaadiga on kogused kaks korda väiksemad bisglütsinaadi kõrge biosaadavuse tõttu.

RAUAPUUDUSE ENNETAMINE JA KORRIGEERIMINE NÔGELIGA

  • oleme spetsialiseerunud raua toidulisanditele
  • koostöö Eesti teadusasutuste, arstide, ämmaemandate ja keemikutega
  • rauasoolana kõrge biosaadavusega (90%) kõhusõbralikum raudbisglütsinaat
  • tavaliselt ei põhjusta kõrvalmõjusid (kõhukinnisus, iiveldus)
  • kõrge biosaadavuse tõttu on kliinilistes uuringutes leitud, et raudbisglütsiaat imendub vähemalt kaks korda tõhusamalt kui laialt kasutatud raudsulfaat või -fumaraat [2]
  • optimeeritud C-vitamiini sisaldus maheacerolast oksüdatiivse stressi minimaliseerimiseks
  • alati kontrollitud vitamiinide ja mineraalainete sisaldus
  • turvaline rauasool – Euroopa Liidu regulatsiooni poolt heaks kiidetud ka imikute ja väikelaste toitudes rauasisalduse tõstmiseks [3]
  • looduslikud mahuained – turvaline Sinule ja kõhuelanikule
  • iga toote pealt annetame 5 senti Lastefondile 🙂

Lisaks rauasoolale tasub uurida, milliseid mahuaineid on tabletis kasutatud ning millises vormis on nt C-vitamiin, kas looduslikul või sünteetilisel kujul? Paljud toidulisandid sisaldavad lisaks rauale suurtes kogustes ka muid vitamiine ja/või mineraalaineid, seega tasuks esmalt kindlaks teha, millest organism tegelikult puudust tunneb enne kui rauaga toidulisandis koos esinevaid teisi mineraalaineid ja vitamiine igaks juhuks juurde manustada.


Allikad:

[1] Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliinik – Rauavaegusaneemia
[2] Milman N, et al. Ferrous bisglycinate 25 mg iron is as effective as ferrous sulfate 50 mg iron in the prophylaxis of iron deficiency and anemia during pregnancy in a randomized trial. J Perinat Med. 2014 Mar;42(2):197-206. doi: 10.1515/jpm-2013-0153.
[3] Regulation (EU) No 609/2013 of the European Parliament and of the Council of 12 June 2013. Commission Delegated Regulation (EU) 2017/1091 of 10 April 2017.
[4] A.Aro, M.Mutanen, M.Uusitupa. Ravitsemustiede, 4.-7.köide, 2017
[5] Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Daily iron and folic acid supplementation in pregnant women. 2012/2019.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga