MIKS FOLAAT ON TÄHTIS?

Folaat ehk B9-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mida toidust saab kõige rohkem maksast, erinevatest ubadest ja teistest kaunviljadest, rohelistest köögiviljadest, teatud marjadest ja ka näiteks rohelistest maitsetaimedest. Lääne toiduvalik on pigem folaadivaene, sest süüakse liiga vähe kaunvilju ja rohelisi köögivilju. Folaati vajame aminohapete sünteesiks (aminohapped on valkude ehitusmaterjal), normaalse vereloome tagamiseks, normaalse homotsüsteiini ainevahetuse tagamiseks (kui folaati ei ole piisavalt, tõuseb vereringluses homotsüsteiini sisaldus). Homotsüsteiin on teatud aminohape, millel puudub meie organismis füsioloogiline roll ning selle suurenenud sisaldus võib tõsta südame- ja veresoonkonnahaiguste ja teatud teiste haiguste riski;

normaalse psühholoogilise funktsiooni tagamiseks ning folaadil on ka tähtis roll rakkude jagunemise protsessis. 2-3 kuud kestnud folaadi puudulik tase võib põhjustada hemoglobiini langust ning normaalsest suuremaid vere punaliblesid.

Soomes 2017.aasta Finnravinto elanikkonna toitumisuuringu põhjal lausa 38% naistest ja 29% meestest (fertiilses eas naiste vajadus on meeste omast 100 mcg kõrgem) ei saanud piisavalt folaati. Kuna Soome ja Eesti toidulaud on paljuski sarnane, ei oleks ka Eestis oodata märkimisväärselt paremaid tulemusi. Ebapiisav folaadi saamine on vesilahustuvatest vitamiinidest kõige tavalisem toitumisega seotud probleem.

 

FOLAAT VS FOOLHAPE

 

Toidust saadava folaadi, bioaktiivse folaadi ja sünteetilise foolhappe imendumine on väga erinev. Bioaktiivne folaat on juba sellises vormis, mida organism suudab hästi omastada. Toidust saadava folaadi ja sünteetilise foolhappe omastamine on kehvem MTHFR ehk metüleentetrahüdrofolaadi reduktaasi nimelise ensüümi aktiivsuse tõttu. Teadusuuringute tulemused viitavad maksa tähtsusele kui võimalikule asukohale sünteetilise foolhappe bioaktiivseks folaadiks muutmise protsessis. Maksa võimekus foolhapet 5-MTHF-ks muuta ei ole aga kiita selle madala ja väga varieeruva dihüdrofolaatreduktaasi ensüümi tõttu. Selle tulemusel tekib lagundamata foolhape, mis kuhjub tasapisi organismi. Osadel inimestel (ei ole üldse haruldane) on toidust saadava folaadi ja sünteetilise foolhappe muutumine bioaktiivseks vormiks puudulik MTHFR ensüümi võimekuse tõttu, mille määravad meie geenid.

Bioaktiivne folaat on lõplikus aktiivses vormis, mida organism saab hästi omastada. Bioaktiivset folaati ei ole enam vaja muuta, seega ei mängi erinevate ensüümide aktiivsus ja võimekus selle imendumisel rolli. Mitmed geenitestid sisaldavad ka MTHFR GG genotüübi testi, mille raames võib järeldada inimese folaadi ainevahetuse võimekust.

Lisaainetevabad

Folaadi tabletid sisaldavad vaid looduslikke koostisosasid. Tabletid on
pisikesed ja neid on kerge neelata. Tabletid sobivad ka veganitele.

Välja arendatud Eestis

Nôgeli toidulisandid on välja arendatud Eestis. Ostes Nôgeli toidulisandeid toetad Eesti arendustegevust.

KUI PALJU FOLAATI PÄEVAS?

Folaadi kasutamisel võiksid arvestada oma päevase folaadi saamisega ning kasutada folaadi toidulisandit vajadusel juurde.

Tabletid on poolituskriipsuga, võid kasutada ka 200 mcg folaati päevas  ehk pool tabletti, päevase folaadi koguse tagamiseks.

Raseduse ajal ja juba rasedust planeerides soovitatakse kasutada 400 mcg täiendavat folaati päevas.

TÄISKASVANUD

300-400 MCG

RASEDUST PLANEERIVAD JA LAPSEOOTEL

500 MCG + 400 MCG TÄIENDAV FOLAAT

IMIKUD JA LAPSED

50-330 MCG

FOLAAT E-POES